pühapäev, 2. november 2014

Kaheksas postitus Hispaaniast! Eesti igatsus & koolitus Benicássimis

Viimasel kuul Tallinnas elades teadsin kindlalt, et mina seda kohta igatsema ei hakka. Mul oli isegi väike viha Eesti vastu selle hirmsa kliima, külmade inimeste, kallite hindade ja kõige muu võimaliku pärast. Muidugi teadsin, et kui ma midagi igatsema hakkan, siis on see Laulasmaa. 

Aga juba kuu aega siin elades olen ma igasugu veidraid asju hakanud igatsema, mida ma elusees ei arvanud, et hakkan. Näiteks nagu selverit, pilvi, puid, mis lehti ajavad, piimatooteid (olgu, teadsin, et nendest võin hakata puudust tundma), oma kitarri ja ukulelet, võimalust kõva häälega oma toas naerda-laulda-tehamidaiganes, ilma, et keegi seda alumisele korrusele kuuleks, lund ja vihma(!!!), külmkapis kana hoidmist ilma, et see kahe päevaga pahaks läheks (ma arvan, et meie külmkapil on midagi viga...), tühja kraanikaussi (mitte minu nõudest vaid teiste mustusehunnikust), loodust, vaikust. Ja mu töökoha juures on mõned männid käbidega, peale mille nägemist ma mõtlesin, et neid võiks ju ka igatseda.

Vaikus on siin elades mu jaoks eriti oluliseks muutunud. Just sellepärast, et siin vaikust leida on päris keeruline, kui mitte öelda võimatu. Kuna ma elan nii kesklinnas kui üldse elada saab, siis mu tänavalt käib korraga läbi väga palju inimesi. Arvasin alguses, et on just vaiksem, sest see on jalgtänav. Noup, vastupidi. Ning kui isegi siesta ajal (14-17.00) tänavad tühjemad on, siis remondivad ja puurivad mingid tüübid täpselt meie allkorrusel. Tallinna korteriga on erinevus selles, et kui seal kuulevad puurimist mõned kõrvalkorterid, siis siin kuuleb seda terve kogu tänav. Ning muidugi ei saa unustada igasuguseid festivale, mistõttu tänaval liikudagi ei saa ja seda, et mu süda peaaegu iga kord seisma jääb, kui kõrvalkirikus kella 1-3ni öösel rakette lastakse...

Ja söök. Söök on siin kokkuvõttes palju odavam. Aga kui rääkida kvaliteedist siis...Ma igatsen eesti toitu! Meil on vähe valikut, aga rohkem polegi vaja, sest kõik on HEA! Näiteks kõikvõimalikud VÄRSKED piimatooted, liha (mis on siin kallis), vesi (no mai tea miks see poevesi nii veidralt maitseb...) ja muu. Et siin seda Head leida, peab ikka kõik ära proovima...Ning joodavat piima pole ma siiani leidnud, ainult putru kõlbab keeta :( 
Kokkuvõtteks võib öelda, et ei olegi see Eesti nii hirmus koht, kus elada.

Veidike vinguv postitus on vist siiamaani tulnud, kuid räägin ausalt sellest, kuidas mu arvamus juba väikse kuu ajaga muutunud on. Usun, et ka selliseid asju võib olla kellegi jaoks huvitav lugeda. Nüüd väike update, mis tulevasel nädalal toimuma hakkab!

Järgmine nädal läheme kõikide vabatahtlikega on-arrival trainingule, mis toimub Valencia lähedal Benicàssimis. Kuna tegevusi oli päevaplaanis palju ning mul on plaan veel peale koolitust mõni päev Valenciasse jääda ja seal couchsurfida, siis võib järgmist blogipostitust oodata alles pooleteise nädala pärast!:)

Meie teist raadioshowd saab kuulata siit. Minu hääl jällegi:D 17:25 (räägin, et Eestis halloween'i ei tähistata); 19:30 (tutvustan oma valitud laulu); 39:32 (loeme õudusjuttu paberilt maha). http://www.ivoox.com/patatas-europeas_sb.html?sb=patatas+europeas - sellelt lehelt võib leida kõik meie raadiosaated:)

Ja midagi hirmus kohutavat juhtus...Teadmatus on vahel ikka parem. Nimelt ostsin ma väiksest hiina poest omale teki 13 euroga ning primarkis oli sama tekk müügil 6ga :( Ma tean, et see info oli hirmus vajalik.

Ning vahepeal sai ka esimene skype vestlus vennaga maha peetud. Ammu pole niimoodi naerda saanud!
Vennaga sõbrapilt!:D
Morning in Elche

Octoberfest in Elche!


En Inglés:
In the last month living in Tallinn, I knew for sure that I'm not gonna miss this place. I was even a little angry about Estonia, this crazy weather, cold people, high prices and more. Of course, I knew that if I'm going to miss something, then it's Laulasmaa. 

But after a month living here I've started to miss many things. The food, silence, weather and more. I've started to appreciate more what we have in Estonia and I've discovered, that it's not the worst place to live.

And about next week...we're gonna have our on-arrival training near Valencia, in Benicassim! And after that I'm planning to stay in Valecia and do a bit of couchsurfing:)

Now at the end I'd say that I'm not sure if to keep writing my blog also in english, also I don't know if any of you read this. So, friends from abroad, let me know if you'd like me to keep updating you! Or I might keep on only in Estonian:)

baiiii

Silvia