Scroll down to read in english!
Alustan siis algusest. Reis algas 28. veebruari hommikul Tallinnast Moskvasse lennates. See lend läks superkiiresti kuid peale seda oli Moskva lennujaamas üle 6h ootamist. Kartsin, et mul võib hirmus igav hakata aga tegelikult oli seal täiega mõnus. Seal oli väga vähe inimesi, ma istusin ühes nurgas kus polnud üldse mitte kedagi, ning sain rahu, vaikust ja suurepärast kiiret ja tasuta wifit nautida. Isegi Jelizaga sai väike skype kõne maha peetud, nii läheb aeg alati kiiremini :) Vaatasin netflixi, veidi youtube videosi ja kui lõpuks kõht tühjaks läks leidsin ühe söögikoha, kus 10-euro eest omale pasta carbonara ja pepsi ostsin. Peale söömist alla treminali tagasi minnes, oli lennukasse nii palju inimesi kogunenud ning samuti oli päris võimatu samal ajal koos ülejäänud sadade inimestega internetti pääseda.Vähemalt oli päris põnev pikas järjekorras Shangai lennu peale ootavaid inimesi jälgida.
Kiiresti lisaks, et moskva lennuka igas vetsus oli rämeee suitsuhais. Ma vean kihla, et minu kõrval kabiinis olev inimene tossas samal ajal, kui ma seal elueest hingata üritasin :D Tegime veel Ivariga nalja, et nagunii on see tema suitsuhais, mille ta kuu aega tagasi maha jättis. Ma ei ole kindel küll miks ta siis naiste vetsus käima pidi :'D
Lõpuks sain ka mina lennuki peale, arvates, et esimest korda pika maa lendamine on ikka vägev kogemus. Või vähemalt normaalne... EI OLNUD! :D See oli KO-HU-TAV. Ilmselt oleks parandanud asjaolu see, kui ma oleks omale parema koha valinud ja iga inimene mulle otsa poleks astunud. Samuti see, et need toolid C tähe kujuga olid ja selg sinna küürus sisse vajus, tegi asja natuuuukene ebamugavaks. Kuna mu selg oli niigi terve päev istumisest ja seljakoti tassimisest väga väsinud, siis ei suutnud ma kohutava ebamugavuse tõttu mitte minutitki magada. Samuti üürgasid viies eri suunas kõik lapsed, kes selle lennu peal eksisteerisid. Vahepeal kippus isegi pisar silma, et mis hullumajja ma sattunud olen :D
Lõpuks Bangkoki jõudes tahtsin üles leida bussi, mis mind khao san road'ile viiks, ksest mu hostel asub sellele väga lähedal. Kõndisin lennujaamas ringi, lootes et ehk kusagil bussipileteid müüakse, kuid ei leidnud ma muffigi. Läksin lennukast välja, tundsin esimest korda seda ulmelist kuumust (kuigi kell oli u 9 hommikul tai järgi), ning väljas seisvatelt bussi- ja taksojuhtidelt abi küsides, näitas üks ühes suunas, teine teises, ning kolmas rääkis üldse, et mingit bussi khao san roadile siit küll ei lähe :D
Lõpuks umbes 5 korda edasi tagasi käies leidsin ma bussipiletite müügikoha, maksin 100 bahti (2,6 euri) ning jäin teiste backpackeritega bussi ootama, mis lõpuks tuli umbes tunni aja pärast. Selle aja jooksul sain veidi selle kuumaga harjuda, ning lihtsalt leppida, et täiesti tavaliseks saab enamus ajast higine olemine :D
Bussiga loksusime need 30km kesklinna peaaegu 1,5 tundi. Arvake, mitu korda me selle tee jooksul ummikusse jäime. Jep umbes NELI......Samuti olin ma sel hetkel järjest juba 24 tundi üleval olnud ning ka selg väsis jällegi seal krimsus istudes väga ära.
Kui me lõpuks kohale jõudsime oli see kogu tripp seda niii väärt! Need ulmelised tänavad, kus iga nurga peal miljonid elektriliinid ennast püsti üritavad hoida, need motikasõitjad ning roosad ja muud kirjud taksod kes iga asja peale tuututavad ning turistid, kes jumala eest aru üritavad saada kuhu nad sattunud on.
Kuigi ma olin kohutavalt väsinud, olin ma nii õnnelik, et sellegipoolest sellist ärevust ja õnnetunnet tundsin. Süda puperdas sees ning nägu oli naerul, sest sellist hullumeelsust ja totaalselt teistsugust elu ja tänavapilti ma näha tahtsingi. Ja ka arusaamine, et ma TÕESTI lõpuks siin olen, hakkas kohale jõudma.
Uudistasime ühe teise backpackeriga (nimetame teda Robiniks, sest ma kahjuks ei mäleta mis ta nimi oli :D), kellega lennukas jutustama hakkasime, tänaval ringi ning vahetasin veidi raha bahtideks, sõime oma esimese tai toidu, milleks oli chicken pad thai (nuudli kana roog, maksis 40 bahti ehk umbes 1eur), ning läksime 7/11'sse sim kaarti ostma. Mul on NIII kahju, et ma järgnevalt juhtuvat pildile/filmile ei saanud, sest teate neid uutel mobladel pisikesi jubinaid, mis koos nano simiga mobla sisse pannakse? See sim'i hoidja, ilma milleta sim'i moblasse panna ei saa? See asjandus lendas Robinil suure kaarega otse PRÜGIKASTI!!! OH juuuudas kuidas ta selle suure prügikasti sees sobras, inimesed vahtisid, mina üritasin täie jõuga naeru kinni hoida ja tema ise oli paanikas, käed üleni mingite toidujäänuste ja muu jamaga koos, üritades seda sim-jubinat nagu nõela heinakuhjast üles leida :'''''D
Kas te kujutate ette, TA LEIDIS SELLES ÜLES!! Ta ise oli ka üllatunud :D Minu mobla oli kahjuks samal hetkel müüa käes, kes sim'i regada üritas, sellepärast ma juhtunut filmile ei saanudki. Ostsin omale 20-euri eest kuuks ajaks piiramatu interneti. Sama päeva õhtul avastasin, et ma ei saanud mobla numbrit ega tšekki tõestamaks, et ma selle üldse seal ostnud olin :D Ma olin lihtsalt nii hirmväsinud, et ma ei tulnud selle pealegi, et küsida...
Peale kogu seda tralli võisin lõpuks oma hostelisse sisse checkida, käisin seal pesus ning mõtlesin, kas oleks parem mõte magama minna (peale 26h ülevalolekut) või ringi vaadata. Kuna natuke energiat veel jagus ning kogu keha oli reisimisest kange ja väsinud, otsustasin massaaži minna. Käisin oma elu esimeses TAI massaažis, mis oli ausalt PARIM massaaž mida elusees saanud olen. Ja ma maksin 1h eest 5 eurot... I never wanna leave this place.... Kuna mul polnud õrna aimugi mida see endast kujutab ning liiga palju valu ma ka ei kannata, palusin mitte väga tugevalt teha. Anti selga suur t-särk ja püksid, viskasin ühe suuremat sorti kõvema voodi peale pikali ning massöör surus oma keha raskusega täpselt paraja raskusega õigetesse punktidesse, väänas ja mudis ja ma nautisin seda lihtsalt niiiväga. Muidugi oli ka suurepärane see, et sain 26h jooksul esimest korda pikali visata.
Peale seda oli mul nii super hea ja lõõgastunud olla, samas olin nii väsinud, et läksin hostelisse 3-ks tunniks magama, et õhtupoole jälle khao san road'ile uudistama minna. Sellest ja ka järgnevast päevast, kus ma 6 tundi omale mugavaid plätusi otsisin, kirjutan ma järgmises postituses, kuna praegune venib muidu liiiiiga pikaks. :)
Lisan oma instasse igapäevaselt päris palju story'sid, kui huvitab siis follow me :)
www.instagram.com/silviavolmar
En Ingles
My trip to Thailand started on 28th of February and I was flying to Bangkok via Moskow with aeroflot. As I had 6 hours waiting time in Moscow airport, for some reason I was more afraid of that than 9-hour flight from there to Bangkok. I just thought that the fist time travelling long haul flight was gonna be fun :D It WAS NOT. Not awesome at all. My back was so tired, I was so fricking uncomfortable cause of the c-shaped chair, all the people who were passing me were also stepping on me cause I chose such a ''great'' seat and ALL the babies on board were screaming during the whole flight....
The Moscow airport was amazing though, fast free wifi, very clean and I even had a big corner all to myself cause there wasn't many people there at that time. After skype'ing with Jeliza and watching some youtube videos I had some pasta carbonara and pepsi for 10 euros at one restaurant.
After that I discovered that the airport was suddenly full of people, mostly chinese who were boarding a flight to Shanghai. Did not think that people watching would be so interesting :D
When I finally arrived in Bangkok, I thought that 30km to the city was gonna be like...30km. It felot a loooot more - 1 hour waiting for the bus and during the 1,5h drive to the city we were stuck in traffic for 4 times... But when we finally arrived to Khao san road, it was all sooo worth it! Although I hadn't slept once in 26 hours, I was sooo excited to be here!
We were walking around with another backpacker, changing the currency, eating our first thai meals and organising sim cards from 7/11 store. I bought unlimited data for 1 month and it cost me 20 euros. The funniest thing that happened...you know the tiiiny-tiny nano sim card holders the new phones have? The one you put into your phone with the sim card? The other backpacker accidentally threw it directly to the big trash bin! Ohhh how he was digging in the trash trying to find it and his hands were covered with food and other stuff people had thrown in there...oh it was gross but at the same time soo hilarious. All the people were watching like whatt the hell is he doing and I was trying really hard not to laugh :D didn't work though. And guess what, HE FOUND IT! He was surprised himself :'D I'm so sad I couldn't catch it on camera cause the seller was installing a sim card to my phone at the same time.
Then I finally checked in to the hostel and couln't decide if to go to sleep or look around. I thought going to Thai massage was a good idea as my back and whole body was just so tired of travelling. BEST DECISION EVER. It was the best massage I have ever had and afterwards I went to my hostel to sleep for few hours. Woke up around 8 in the evening and went to discover the famous Khao san road. Met some backpackers on the way there and had a lot of fun. But about that and about the next day (when I spend just 6 hours trying to find comfortable flipflops) Im gonna write in the next post cause this one is already soooo long :D
I'm sharing quite a lot of instagram stories, if you don't wanna miss them then follow me :) www.instagram.com/silviavolmar
