Hispaania ja Eesti erinevustest rääkima hakates peaks ilmselt
alustama inimestest. Veidi aega tagasi
sattusin lugema artiklit ’’5 things you need to know if you´re hiring an estonian´´, mida keegi facebookis jaganud oli. See algas nii suurepäraste lausetega,
mille sisule mõeldes ma varem arugi polnud saanud, et nii see asi tõesti
on.
’’There’s a saying that Southern Europeans are
like peaches, whilst us Northern Europeans are like coconuts. That is to say,
that the more expressive Southern nations tend to produce people who are warm
and welcoming, and soft on the outside – but with core that is nonetheless
difficult at times to penetrate; whilst us introvert Northerners tend to be
more like coconuts, pretty tough to crack in the first place, but once you do,
there’s no holding back.’’
Lühemalt öeldes, on lõuna-eurooplased nagu virsikud. Nad on
avatud ja soojad ning väljastpoolt pehmed, kuid nendega lähedasemaks saada ning
nende tuumani jõuda on tihti raske. Põhjamaade inimesed on rohkem kui kookospähklid.
Nad võivad esialgu tunduda kinnised ja külmad, kuid nendega tutvudes ja koore
purustades on nad soojad ning ei hoia end tagasi.
Seda võin end kogemusest öelda, et hispaanlased on tõesti
soojad, naeratavad ja nendega on hirmus lihtne maad ja ilmad kokku rääkida, mis
sest, et just tänaval teiselt kella küsides tuttavaks olete saanud. Esimeste
postituste seas ühel korral ka räägin, kuidas bussijuhilt ühe kaubanduskeskuse
asukohta küsides jõuame lõpuks selleni, et ta naine ukrainlane on ja minu vene keele
oskus väga niru. Samuti kui Maria projekti külastades oli meil söögipaus, mil kasvatajate
ja kokkadega ühe laua taga sõime, küsisid ja uurisid nad minult igasugu
huvitavaid asju. Näiteks selle kohta, kas mul on Eestis või Hispaanias
poisssõber, kas eestis magavad abielupaarid paljalt või kas ka mina seda teen:D
Hahaha...mul oli nii naljakas kui üks naine mind selliste küsimustega pommitas,
samas porises teine ta kõrval, et miks ta ikka minult selliseid küsimusi küsib
ja no järgmine kord. Ning ma olin nendega
just samal päeval tuttavaks saanud. Igaljuhul on hispaanlastega tutvumine väga
lihtne, nendega lähedaseks või väga heaks sõbraks saamine mitte nii väga.
Ma just jõudsin väikese avastuseni. Miks eestlased nii palju
alkoholi tarbivad? Et just seda kookosekoort purustada! On ju tihti tunne, et
pidudel peale paari õlut on tunne palju vabam ning palju lihtsam lõbutseda ja
sõprade-tuttavatega maast ja ilmast jutustada. Ehk väike alkoholi tarbimine
muudab meid kui lõunamaalasteks. Kas ma pole mitte geenius:)
Eestlased on samuti soojad ja head inimesed, kuid et seda
näha, tuleb veidi rohkem vaeva näha. Nad võivad pealt külmad tunduda, kuid
tihti peale paari sõna võõraga tuleb nende näole naeratus, mis purustab
eelarvamuse sellest inimesest täielikult.
Võiks isegi öelda, et eestlased näivad rohkem ausatena. Nad
võivad tunduda tihti külmad, kes teiste õnne üle alati rõõmu ei suuda tunda
ning nad on kritiseerivad kõige ja kõigi suhtes. Kuid kas siis Hispaanlased
ongi kogu aeg õnnelikud ja rõõmsad? Kas nad ei tunne teiste vastu trotsi ja
viha? Seda ma küll ei usu. Eestlased hoiavad enda sees seda rõõmsat ja head
poolt, kui hispaanlased kinnist poolt...
Lõpuks ei ole keegi teisest halvem ega parem. Ning peale seitset ja poolt kuud
Hispaanias elades võin öelda, et ma armastan eestlasi! Nad lihtsalt on minu
rahvas.
En Inglés
When talking about differences between Spain and Estonia, I
should start with talking about the people living in these countries. A little
while ago I read one article ’’5 things you need to know if you´re hiring an estonian´´, which started with amazing words.
’’There’s a saying that Southern Europeans are
like peaches, whilst us Northern Europeans are like coconuts. That is to say,
that the more expressive Southern nations tend to produce people who are warm
and welcoming, and soft on the outside – but with core that is nonetheless
difficult at times to penetrate; whilst us introvert Northerners tend to be
more like coconuts, pretty tough to crack in the first place, but once you do,
there’s no holding back.’’
So the Southern Europeans are like peaches, who are warm and
soft on the outside, but hard to get to them, when the northern people are like
coconuts. They can seem cold in the beginning, but when you get to them, they
don’t hold themselves back.
I can say from my experience that Spanish people are that
warm and welcoming, that people think in northern countries. They are opened
and welcoming and easy to talk to about everything and anything. For example
when I asked the busdriver a location of one shopping center, we ended up
talking about my bad russian skills and his wife who is from Ukraine. And also
when I visited Maria’s project last week for the first time, I got asked from
the kinderkarten teachers if married
couples in estonia sleep naked or if I do :D They are really easy to talk to... But
to get to know them better or become friends with spanish people...that’s the
harder part.
I think I just discovered one big reason why estonian people
drink that much alcohol. To crack the freaking coconut! It happens often that
after a few beers the feeling is more free and opened, like it’s easier to talk
to your friends about anything and have fun. That means that consuming alcohol
makes estonians like southern people!
Estonians are also warm and good people, you just have to put
in more effort to see it. They can often seem cold, who can’t always feel happy
about other’s happiness and they are more critical about everything. Estonians
are holding in their happier and opened side, when spanish people their inner
side. In the end, no one is better of worse than the other. But after living in
Spain for 7,5 months, I can say that I love estonians. How ever cold they can
sometimes seem, they are my people!
