Part ll. Hispaania ja Eesti vahelistest erinevustest! Liiklusest, hindadest ja üldisest linnapildist. (31. postitus Hispaaniast)

Eelmises osas kirjutasin ma hispaanlaste ja eestlaste vahelistest erinevustest (LINK), ning sel korral räägin kõigest muust huvitavast, mis mulle siin elades silma on jäänud. Hindadest, liiklusest ja üldisest linnapildist.

Mõnda aega peale oma ratta ostmist ning peale paari kuud siin elamist sain aru, et siin on hirmus kitsas. Enamus tänavatest on siin üherajalised ja ühesuunalised ning ka kõnniteed on umbes meetrilaiused, mis teeb siin rattaga sõitmise päris keeruliseks. Samuti viimasel ajal, kui ilmad mõnusalt soojaks läinud on, on isegi kõndimine veidi raske kui kõik Elche inimesed välja jalutama tulnud on.:D

Liikluse kohta võin öelda, et see pole nii hull kui seal põhjas arvatakse. Liiklus on küll VÄGA aeglane, st linnas on keskmine kiirus 30km/h, kuid autoõnnetusi ning kriimudega autosi pole ma siin pea üldse näinud. Samuti võin öelda, et bussijuhid on siin küll oma ala parimad. Sest ma ei kujutaks ise ette üherajaliselt tänavalt 90 kraadiga teisele üherajalisele pöörata, kui mõlemal küljel järjest hirmus palju autosi pargib. (Ja parkida siin ei osata.) Samuti kasutatakse autosignaali inimeste tervitamiseks, mitte selleks, milleks see mõeldud on:D

Politseiautosi on siin tänavatel hästi palju, päeval ringiliikudes võib neid näha kümneid. Ma pole küll täpselt kindel millega nad tegelevad, sest autod pargivad hunnikutes sõiduradadel ning inimesed ületavad teid igas suvalises kohas, kus võimalik, ning politseid see absoluutselt ei koti. Näiteks võib tuua selle, kui nägin tee ääres ühte kuuma kutti ratas käekõrval seismas ning samal ajal läksin suvalisest kohast üle tee ja vahepeal kiikasin muiates selle sama kuti poole. Teisele poole teed jõudes vaatasin korra uuesti tema poole ja nägin et tüüp oli politsei:D Noh, ups...:D kinni mind igatahes ei võetud.:)

Rääkides poodidest, siis siin selliseid Selveri ja Rimi taolisi ei leidu absoluutselt, kus siis oleks palju erinevaid toiduaineid ning ka tähtsamad riideesemeid, kosmeetikat ja muud. Selliseid keskusi nagu kristiine on siis umbes 2, mis asuvad linnapiiri ääres, ning kuhu bussiga sõitmine võtab päris kaua aega. Samas on siin palju mercadonasi, dialprixe, hiperber’e ja muidu toidupoode ning linnas ringi käies on näha, et pea kõikide majade esimesed korrused koosnevad väikestest butiikidest, kust siis näiteks käsitööasju, kosmeetikat või riideid osta saab. Samuti on siin palju väikeseid pangakontoreid, hiina poode, tapase baare, kebabi söögikohti ja muud huvitavat.

Minu jaoks on see niii tüütu otsida erinevaid asju terve linna pealt. Ohh kuidas ma selverit igatsen! Ja no tore-tore et minu kodu torupilli selver just sel ajal remondis on, kui mina 3ndal juunil Eestisse tulen :D Ja kojutulekust rääkides, jõuan ma 3nda juunil peale 22 õhtul Tallinna lennujaama, kui mõni kallis mulle vastu tulla tahab:)

Võibolla keegi mäletab kui ma kõige esimestes postitustes toidu hindadest kirjutasin ja nendest päris vaimustunud olin. Nüüd hiljem mõeldes, ei ole see hindade vahe üldse nii suur. Mõned asjad on kallimad kui Eestis, mõned asjad odavamad. Kokkuvõttes ei olegi väga vahet.

Eestis ostsin ma omale nullist külmkappi asju esimest korda eelmisel suvel, ning see koosnes peamiselt erinevatest valmis salatitest, võileibadest, kananagitsatest, krõpsudest ja ilmselgelt siidrist:D Ning paar nädalat peaaegu alati valmistoite osta oli jah päris kallis, seetõttu mulle tunduski, et siinne toit on palju odavam. Tegelikult hakkasin ma siiatulles normaalset sööki ostma, nagu eri pudrud, köögiviljad ja puuviljad, piimad ja mahlad, ning alkoholi olen ma siinolles tarvitanud väga vähe.

Samas võib siit riideid leida palju odavamalt. Primark on see esimene odavaim koht mis mulle meenus ning kuigi öeldakse, et kvaliteet väga madal, siis leidub seal ka palju asju, mille hinna ja kvaliteedi suhe on väga paigas. Sokki tuli mul küll paari pesuga auk sisse kuid samas trenniriietega olen mitmeid kuid bodypumbis käinud, bodycombatis higistanud ja jõusaalis pingutanud ning riided näevad siiani väga head välja. Samuti võib siit leida lõpmatuseni pluuse, lühkareid ja bikiine vaid paari euri eest. 

Sel korral siis kõik, jutt juba nii pikk valmis. Järgmine kord erinevusti leides kirjutan inimeste välimusest, siestast, ja kõigest muust mis pähe tuleb:) 

Muidugi ei saa mainimata jätta kui hirrrmsasti ma Eestisse tulekut ootan! Ainult 3 päeva veel!!!:)

Silvia

Part I. Eestlaste ja Hispaanlaste vahelised erinevused / The differences between estonian and spanish people (30. postitus Hispaaniast)

Hispaania ja Eesti erinevustest rääkima hakates peaks ilmselt alustama inimestest.  Veidi aega tagasi sattusin lugema artiklit ’’5 things you need to know if you´re hiring an estonian´´, mida keegi facebookis jaganud oli. See algas nii suurepäraste lausetega, mille sisule mõeldes ma varem arugi polnud saanud, et nii see asi tõesti on. 

’’There’s a saying that Southern Europeans are like peaches, whilst us Northern Europeans are like coconuts. That is to say, that the more expressive Southern nations tend to produce people who are warm and welcoming, and soft on the outside – but with core that is nonetheless difficult at times to penetrate; whilst us introvert Northerners tend to be more like coconuts, pretty tough to crack in the first place, but once you do, there’s no holding back.’’

Lühemalt öeldes, on lõuna-eurooplased nagu virsikud. Nad on avatud ja soojad ning väljastpoolt pehmed, kuid nendega lähedasemaks saada ning nende tuumani jõuda on tihti raske. Põhjamaade inimesed on rohkem kui kookospähklid. Nad võivad esialgu tunduda kinnised ja külmad, kuid nendega tutvudes ja koore purustades on nad soojad ning ei hoia end tagasi.

Seda võin end kogemusest öelda, et hispaanlased on tõesti soojad, naeratavad ja nendega on hirmus lihtne maad ja ilmad kokku rääkida, mis sest, et just tänaval teiselt kella küsides tuttavaks olete saanud. Esimeste postituste seas ühel korral ka räägin, kuidas bussijuhilt ühe kaubanduskeskuse asukohta küsides jõuame lõpuks selleni, et ta naine ukrainlane on ja minu vene keele oskus väga niru. Samuti kui Maria projekti külastades oli meil söögipaus, mil kasvatajate ja kokkadega ühe laua taga sõime, küsisid ja uurisid nad minult igasugu huvitavaid asju. Näiteks selle kohta, kas mul on Eestis või Hispaanias poisssõber, kas eestis magavad abielupaarid paljalt või kas ka mina seda teen:D Hahaha...mul oli nii naljakas kui üks naine mind selliste küsimustega pommitas, samas porises teine ta kõrval, et miks ta ikka minult selliseid küsimusi küsib ja no järgmine kord.  Ning ma olin nendega just samal päeval tuttavaks saanud. Igaljuhul on hispaanlastega tutvumine väga lihtne, nendega lähedaseks või väga heaks sõbraks saamine mitte nii väga.

Ma just jõudsin väikese avastuseni. Miks eestlased nii palju alkoholi tarbivad? Et just seda kookosekoort purustada! On ju tihti tunne, et pidudel peale paari õlut on tunne palju vabam ning palju lihtsam lõbutseda ja sõprade-tuttavatega maast ja ilmast jutustada. Ehk väike alkoholi tarbimine muudab meid kui lõunamaalasteks. Kas ma pole mitte geenius:)

Eestlased on samuti soojad ja head inimesed, kuid et seda näha, tuleb veidi rohkem vaeva näha. Nad võivad pealt külmad tunduda, kuid tihti peale paari sõna võõraga tuleb nende näole naeratus, mis purustab eelarvamuse sellest inimesest täielikult.

Võiks isegi öelda, et eestlased näivad rohkem ausatena. Nad võivad tunduda tihti külmad, kes teiste õnne üle alati rõõmu ei suuda tunda ning nad on kritiseerivad kõige ja kõigi suhtes. Kuid kas siis Hispaanlased ongi kogu aeg õnnelikud ja rõõmsad? Kas nad ei tunne teiste vastu trotsi ja viha? Seda ma küll ei usu. Eestlased hoiavad enda sees seda rõõmsat ja head poolt,  kui hispaanlased kinnist poolt... Lõpuks ei ole keegi teisest halvem ega parem. Ning peale seitset ja poolt kuud Hispaanias elades võin öelda, et ma armastan eestlasi! Nad lihtsalt on minu rahvas.

En Inglés

When talking about differences between Spain and Estonia, I should start with talking about the people living in these countries. A little while ago I read one article ’’5 things you need to know if you´re hiring an estonian´´, which started with amazing words.

’’There’s a saying that Southern Europeans are like peaches, whilst us Northern Europeans are like coconuts. That is to say, that the more expressive Southern nations tend to produce people who are warm and welcoming, and soft on the outside – but with core that is nonetheless difficult at times to penetrate; whilst us introvert Northerners tend to be more like coconuts, pretty tough to crack in the first place, but once you do, there’s no holding back.’’

So the Southern Europeans are like peaches, who are warm and soft on the outside, but hard to get to them, when the northern people are like coconuts. They can seem cold in the beginning, but when you get to them, they don’t hold themselves back.

I can say from my experience that Spanish people are that warm and welcoming, that people think in northern countries. They are opened and welcoming and easy to talk to about everything and anything. For example when I asked the busdriver a location of one shopping center, we ended up talking about my bad russian skills and his wife who is from Ukraine. And also when I visited Maria’s project last week for the first time, I got asked from the kinderkarten teachers  if married couples in estonia sleep naked or if I do :D They are really easy to talk to... But to get to know them better or become friends with spanish people...that’s the harder part.

I think I just discovered one big reason why estonian people drink that much alcohol. To crack the freaking coconut! It happens often that after a few beers the feeling is more free and opened, like it’s easier to talk to your friends about anything and have fun. That means that consuming alcohol makes estonians like southern people!

Estonians are also warm and good people, you just have to put in more effort to see it. They can often seem cold, who can’t always feel happy about other’s happiness and they are more critical about everything. Estonians are holding in their happier and opened side, when spanish people their inner side. In the end, no one is better of worse than the other. But after living in Spain for 7,5 months, I can say that I love estonians. How ever cold they can sometimes seem, they are my people!