Silvia Volmar: 20. postitus Hispaaniast! Vabatahtlike koolitus Mollinases & pildid! & in English!

16.veebruar, esmaspäev

Oeh kui pikkk päev täna olnud on ja ma olen niiiiii väsinud. Kell on saab varsti 12 öösel ning on vabatahtlike koolituse esimese päeva lõpp!

Päev algas kell 5.50 varaaaaahommikul ning esimene reis oli rongiga Elchest Alicantesse. Sealt edasi 7-tunnine bussisõit Malagasse, mis ei olnudki nii hirmus, kui arvata võis! 7st tunnist üle tunni kulus väikeste pauside peale, millest üks paus ’’tehnilise rikke’’ tõttu 40 minutit kestis...tegelt oli bussijuhil lihtsalt kõht tühi :D

Olin eelmisel päeval omale palju filme ja muusikat alla laadinud ning salajas lootsin, et bussis võimalik läppariakut laadida oleks. Oli! Nali on aga selles, et üle ühe filmi ma vaadata ei viitsinud, läppari aku on siiani pooltäis ning samuti ka mobla oma. Ma ei tea küll mis ma tegin seal bussis?! Ilmselt üritasin magada, millest miskit muidugi välja ei tulnud.

Malagasse jõudes ootasime teisi vabatahtlikke ning busse, mis meid Mollinassesse viiks. Mollina on küll ’’Malagas’’, kuid asub linnast u 80-km kaugusel...loogika:D Ning see bussisõit oli super! Need vaated mis terve aeg igasse suunda jäid, ohhh! Kahju, et need nii ilusalt pildi peale ei jäänud. Mäed olid nii võimsad (ja rohelised!!!) ja need pilved ja päikseloojang... Mõtted olid peas head ja nii see tund-kaks möödus:)

Lõpuks on päev läbi! Õhtusöögiks sai suppi, friikaid ja kana ning peale õhtusööki oli veel väike tutvumine, mis kujunes hirmuslõbusaks! Kõige rohkem tegi mulle nalja see, kui üks tüdruk Prantsusmaalt minu nime mu häälduse peale Sylver kirjutas. Nii naljakas oli, et pisarad voolasid, ei tea isegi mikspärast :D Peale minu on siin veel kaks tüdrukut Eestist- Anna ja Maria, samuti palju uusi nägusi Türgist, Ungarist, Itaaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Venemaalt ja mujalt. Meid on kokku umbes 150, mis tundub selle on-arrival trainingu 30-inimese kõrval ikka hirmus palju! Ja kui enne on-arrival trainingut ma väga vaimustuses polnud siis praegu on küll tunne, et tuleb äge nädal!

17.veebruar, teisipäev

Nii naljakat õhtut pole ammu olnud! Ma pole vist elusees ise laval olles ja mingit tralli tehes pisarateni naernud :D

Päev möödus väga teguderohkelt, põhiliselt täitsime mingeid ankeete ja tutvusime üksteisega. Samas on raske kõigiga tutvuda, kui meid kokku 150 on...Kuid põhilisteks tegevusteks oleme jagatud umbes 20stesse gruppidesse. Ning ankeedid, mis me täitsime olid meie projektide kohta ning väga spetsiifilised, näiteks meie tasku- ja söögiraha kohta, meie tegevuste, tuutorite, transpordi ja paljuuu muu kohta. Ning kui ma enne arvasin, et see koolitus on mõeldud meie jaoks, siis tänane päev ning ankeetide täitmine tundus olevat pigem national agency jaoks, et edaspidiseid projekte paremini teostada. Ning kuna teistel vabatahtlikel tõsiseid probleeme väga palju ei olnud, siis ilmselt tänu eelmiste aastate vabatahtlikele on ka head tööd tehtud:)

Tänase õhtu tipphetk oli see, kui kõik vabatahtlikud pidid gruppides oma Hispaania regiooni esindama. Mul on ausalt põsed siiamaani naermisest valusad :D Kõik tegid sellist tantsu ja tralli ning mingeid powerpoint esitlusi ja videosi esitada ei tohtinud. Enamasti mulle üldse ei meeldi sellise teatri etendamine ning suure rahva ees rääkimine, sest ma lähen niii närvi. Isegi täna, kui ma vaid ütlema pidin ’’Soy turrón que es la comida national de la navidad...y soy muy dulce’’, ja vaikselt värisesin hirmust :D Aga ma imestan seda, et iga kord kui ma miskit laval tegema pean, siis saan sellega palju paremini hakkama kui ma arvan. Närv kadus hetkega ja lugesin oma lause uhkelt ette :D (see oli vaid väga väike osa meie etendusest)

Meie etendus koosnest paellast, mille koostisosadeks olid Valencia piirkonna tüüpilised asjad nagu...turistid, rannad, turrón, meri, palmid ja palju muud. Ja see kujunes nii naljakaks, et kui ma oma osa ära teinud olin ja teisi meie grupist vaatasin, siis pisarad aina voolasid...naerust muidugi :D

Homme veedame pool päeva Malagas, im exciteeeed!

.....

Kolmapäeva hommikul toimusid järjekordselt igasugu tegevused ning õhtul sõitsime kõik koos malagasse. Meile olid ette nähtud mingid tegevused, ilgelt jaburad, sest pidime mingeid pilte ja videosi #-dega twitterisse toppima :D Igal juhul lootsin ma salajas, et ma oma grupist kuidagi ära kaduda saan. Juhtuski nii, et samal ajal kui ma vetsus olin, läks ülejäänud grupp oma teed ning ma sain rahulikult rannas jalutada, ning kutsusin Malagasse ka oma issi ja venna, kes siin ligidal Torremolinoses elavad.

Õhtu kujunes niii lõbusaks! Käisime ühes veidi veidras Hiina restoranis ning hiljem jalutasime lihtsalt rannas. Ning kuigi teadsin, et nädala lõpus paar kauemaks nendele külla jään, on siiski nii hea meel, et nad sel õhtul Malagasse aega veetma tulid:)

.....

Neljapäev oli koolituse viimane täispikk päev, mis möödus jällegi oma projektidest rääkides ja analüüsides, ankeete täites ja palju muid tegevusi tehes. Lõunapaus möödus pingi peal sooja päikese käes pikutades ja eelnevast päevast järele jäänud hiina toitu süües!

Kui koolitusest üldiselt rääkida, oli see jällegi nii hirmsasti tegevusi täis, et pidin iga lõuna siestat magama, et kuidagi hakkama saaks:D Ei oska küll öelda, kui kasulik see koolitus oli, kuna mu projektis erilisi probleeme ei ole ning organisatsiooniga samuti mitte. Küll tekitas see veidi motivatsiooni ning samuti tekitas tunde, et evs on super võimalus, mida iga inimene ära kasutama peaks:)

Järgmisest postitusest saab lugeda seda, kui peale koolitust isa ja venna juurde jäin ning kus me ringi sõitmas käisime!:)

En Inglés:

So this week we had our mid-term training for the volunteers in Mollina, Malaga! The first day was so long, I woke up before 6 am to go on a Elche-Alicante train. From there we took a bus to Malaga, which took 7 long hours! After arriving to our hosting center, we had some activities til midnight.

The time being there we did many activities, filled up crazy amount of forms about our projects, met meny new people and also visited Malaga!

Althought I don't think that the training was very helpful, if was still fun and gave some motivation to do more what I like. Also I understand now even better, that the opportunity to do evs is something everybody should try once in their life:)

Silvia