Yep...I quit my job to go travelling...
Mõte töölt ära tulla ja Taisse reisima minna lõi mulle pähe 10. jaanuaril tagasi täiesti lambist keset ööd poolunes olles. Arvake ära kui palju mul peale seda und oli...
Juba veidi aega olid mu mõtted ketranud selle üle, et mis ma siis peale hakkan, kui ma uut tööd ei leia. Sest tõesti, ma olin juba mõnda aega mõelnud, et tahaks hirmsasti tööalaselt midagi täiesti uut ja teistsugust proovida. Täiskohaga hommikust õhtuni kõnesid võtta ja täpselt üht ja sama juttu ajada väsitas mind lõpuks peale 1,5-aastat ära ning peale nädalast talvepuhkust oli küll tunne, et midagi tuleb ette võtta. Mõnda kohta sai ka kandideeritud, ühte isegi päris huvitavasse, ning lootsingi, et sinna tööle saades läheb elu jälle vähe põnevamaks.
Samuti olen ma pikalt unistanud pikemaks ajaks reisile minekust, vähemalt kuuks või paariks. Aga kogu aasta puhkust korraga välja võtta ja hiljem terve aasta järjest seetõttu töötada tundub ka eriti nõme. No milleks? Ning kui töökohaga rahul olla, siis ilmselt ei julgeks ega tahakski lahkumisavaldust anda, et pikemaks ajaks reisile minna. Palgata puhkus oleks muidugi sellel puhul ideaalne, juhul kui ka tööandja sellega nõus oleks.
Sel hetkel lõigi mul pähe, et miks mitte minna praegu reisima? Praegu, kui just mõtted töövahetuse ümber keerlevad? Mul pole ühtki laenu, oma korterit, looma või muud kohustust mille üle muretsema peaks. See on ju PERFEKTNE aeg minna!!!! Mõtlesingi omaette ja jällegi poolunes, et kui ma nüüd uut ja head töökohta ei leia, lähen kuuks ajaks Taisse reisima.
Vaatasin kaks päeva järjest lennupiletite hindu, uurisin teiste youtube'i videosi Taist ning läksin sinna mineku mõttest lihtsalt nii põnevile! Rääkisin sellest ka kahele töökaaslasele, kes selle mõtte peale nii vaimustusse sattusid, ja ütlesid, et muidugi läheksin!!! Ja sisimas lootsingi, et ma seda töökohta ei saa, sest Taisse reisimise variant tundus kordades ahvatlevam... Ja kui ma päev hiljem teada sain, et ma seda töökohta ei saanud, olin ma niiii excited, sest sel hetkel ma teadsin, et MA LÄHEN! MA LÄHEN TAISSE!!!!!!
12. jaanuaril, ainult kaks päeva hiljem, olid mul piletid ostetud! Minek on 28. veebruaril ja tagasitulek 27. aprillil. Ning esialgse ühe kuu asemel tundus parem mõte minna hoopis kaheks kuuks... Aga eks kunagi ei tea mis saab. Äkki tulen kohe tagasi, äkki jäängi sinna või leian tulevase abikaasa kandidaadi ja kolin üldse jumal teab kuhu elama. Või siis hoopis ei lähegi, sest leian esimese, teise või kolmanda vabanduse. Ehk kes seda enne ikka teab kas on minekut või mitte, kui ma veel kohal pole.
Lisaks siinkohal, et kõige kaugem punkt Eestist kus ma käinud olen, on Hispaania, ja midagi nii spontaanset ja hullumeelset pole ma kunagi teinud. Ma lihtsalt ei tundnud ennast kunagi ''selle'' inimesena, kes julgeks töölt ära tulla selleks, et nii kaugele üksi pikemaks ajaks reisima minna, missest, et ma sellest aastaid unistanud olin. Neid jutte selliste hulljulgete ja spontaansete inimeste kohta olin ma vaid netist lugenud...
Täna on 23. veebruar ja piletite ostust on möödas peaaegu poolteist kuud ning homme on mu VIIMANE tööpäev Sutherlandis. ULMEEE! Ma ei suuda seda uskuda! Aeg on läinud niii kiiresti, et see on hirmutav. Aga põnevust jagub, sest töökaaslane (tervitused Valvas;)) teeb loodetavasti meile vabariigi aastapäeva puhul suure kandiku kiluvõikusi, ning mina toon viimase tööpäeva puhul oma armsatele töökaslastele mandli ja kreemitäidisega megapehme, sooja, suussulava ja parima kringli;)
Reisini oodatud aeg on läinud ka seetõttu palju kiiremini, et tegevust on olnud sigapalju! Ma olen kirjutanud nimekirju asjadest mida kaasa võtta, researchinud erinevaid reisiseljakotte, kalkuleerinud kui palju mul kogu reisi jaoks raha vaja läheb ja kust ma selle üldse välja võlun. Hunniku oma asju üles pildistanud ja maha müünud ning tänu sellele umbes 225 eurot reisifondi lisanud (SUURED TÄNUD kõigile, kes kasvõi mõne euro eest minult miskit ostsid, see on mind nii palju aidanud!!! kui keegi veel minu reisi toetada soovib ja miskit osta tahab siis vaadake mu eelmist blogipostitust siit: http://silviavolmar.blogspot.com/2017/01/muun-oma-stuffi.html). Lisaks olen ma üles kirjutanud rida asju mida ma enne reisi tegema pean ning vaadanud ära kõikvõimalikud youtube videod mis räägivad üksi reisimisest, minimalistlikust pakkimisest, reisiseljakottidest, asjadest mida Tais teha ja kuhu minna jne jne jne. Loodetavasti blogin nendest teemadest ka tulevikus, niiet hoidke silm peal:)
Kokkuvõttes lihtsalt mõtlen ja loodan, et tuleb suurepärane tripp ja kui ma kunagi tagasi tulen, siis kordades õnnelikuma ja eneseteadlikumana.
Mõte töölt ära tulla ja Taisse reisima minna lõi mulle pähe 10. jaanuaril tagasi täiesti lambist keset ööd poolunes olles. Arvake ära kui palju mul peale seda und oli...
Juba veidi aega olid mu mõtted ketranud selle üle, et mis ma siis peale hakkan, kui ma uut tööd ei leia. Sest tõesti, ma olin juba mõnda aega mõelnud, et tahaks hirmsasti tööalaselt midagi täiesti uut ja teistsugust proovida. Täiskohaga hommikust õhtuni kõnesid võtta ja täpselt üht ja sama juttu ajada väsitas mind lõpuks peale 1,5-aastat ära ning peale nädalast talvepuhkust oli küll tunne, et midagi tuleb ette võtta. Mõnda kohta sai ka kandideeritud, ühte isegi päris huvitavasse, ning lootsingi, et sinna tööle saades läheb elu jälle vähe põnevamaks.
Samuti olen ma pikalt unistanud pikemaks ajaks reisile minekust, vähemalt kuuks või paariks. Aga kogu aasta puhkust korraga välja võtta ja hiljem terve aasta järjest seetõttu töötada tundub ka eriti nõme. No milleks? Ning kui töökohaga rahul olla, siis ilmselt ei julgeks ega tahakski lahkumisavaldust anda, et pikemaks ajaks reisile minna. Palgata puhkus oleks muidugi sellel puhul ideaalne, juhul kui ka tööandja sellega nõus oleks.
Sel hetkel lõigi mul pähe, et miks mitte minna praegu reisima? Praegu, kui just mõtted töövahetuse ümber keerlevad? Mul pole ühtki laenu, oma korterit, looma või muud kohustust mille üle muretsema peaks. See on ju PERFEKTNE aeg minna!!!! Mõtlesingi omaette ja jällegi poolunes, et kui ma nüüd uut ja head töökohta ei leia, lähen kuuks ajaks Taisse reisima.
Vaatasin kaks päeva järjest lennupiletite hindu, uurisin teiste youtube'i videosi Taist ning läksin sinna mineku mõttest lihtsalt nii põnevile! Rääkisin sellest ka kahele töökaaslasele, kes selle mõtte peale nii vaimustusse sattusid, ja ütlesid, et muidugi läheksin!!! Ja sisimas lootsingi, et ma seda töökohta ei saa, sest Taisse reisimise variant tundus kordades ahvatlevam... Ja kui ma päev hiljem teada sain, et ma seda töökohta ei saanud, olin ma niiii excited, sest sel hetkel ma teadsin, et MA LÄHEN! MA LÄHEN TAISSE!!!!!!
12. jaanuaril, ainult kaks päeva hiljem, olid mul piletid ostetud! Minek on 28. veebruaril ja tagasitulek 27. aprillil. Ning esialgse ühe kuu asemel tundus parem mõte minna hoopis kaheks kuuks... Aga eks kunagi ei tea mis saab. Äkki tulen kohe tagasi, äkki jäängi sinna või leian tulevase abikaasa kandidaadi ja kolin üldse jumal teab kuhu elama. Või siis hoopis ei lähegi, sest leian esimese, teise või kolmanda vabanduse. Ehk kes seda enne ikka teab kas on minekut või mitte, kui ma veel kohal pole.
Lisaks siinkohal, et kõige kaugem punkt Eestist kus ma käinud olen, on Hispaania, ja midagi nii spontaanset ja hullumeelset pole ma kunagi teinud. Ma lihtsalt ei tundnud ennast kunagi ''selle'' inimesena, kes julgeks töölt ära tulla selleks, et nii kaugele üksi pikemaks ajaks reisima minna, missest, et ma sellest aastaid unistanud olin. Neid jutte selliste hulljulgete ja spontaansete inimeste kohta olin ma vaid netist lugenud...
Täna on 23. veebruar ja piletite ostust on möödas peaaegu poolteist kuud ning homme on mu VIIMANE tööpäev Sutherlandis. ULMEEE! Ma ei suuda seda uskuda! Aeg on läinud niii kiiresti, et see on hirmutav. Aga põnevust jagub, sest töökaaslane (tervitused Valvas;)) teeb loodetavasti meile vabariigi aastapäeva puhul suure kandiku kiluvõikusi, ning mina toon viimase tööpäeva puhul oma armsatele töökaslastele mandli ja kreemitäidisega megapehme, sooja, suussulava ja parima kringli;)
Reisini oodatud aeg on läinud ka seetõttu palju kiiremini, et tegevust on olnud sigapalju! Ma olen kirjutanud nimekirju asjadest mida kaasa võtta, researchinud erinevaid reisiseljakotte, kalkuleerinud kui palju mul kogu reisi jaoks raha vaja läheb ja kust ma selle üldse välja võlun. Hunniku oma asju üles pildistanud ja maha müünud ning tänu sellele umbes 225 eurot reisifondi lisanud (SUURED TÄNUD kõigile, kes kasvõi mõne euro eest minult miskit ostsid, see on mind nii palju aidanud!!! kui keegi veel minu reisi toetada soovib ja miskit osta tahab siis vaadake mu eelmist blogipostitust siit: http://silviavolmar.blogspot.com/2017/01/muun-oma-stuffi.html). Lisaks olen ma üles kirjutanud rida asju mida ma enne reisi tegema pean ning vaadanud ära kõikvõimalikud youtube videod mis räägivad üksi reisimisest, minimalistlikust pakkimisest, reisiseljakottidest, asjadest mida Tais teha ja kuhu minna jne jne jne. Loodetavasti blogin nendest teemadest ka tulevikus, niiet hoidke silm peal:)
Kokkuvõttes lihtsalt mõtlen ja loodan, et tuleb suurepärane tripp ja kui ma kunagi tagasi tulen, siis kordades õnnelikuma ja eneseteadlikumana.
Kui te ei soovi minu tegemistest Tais ilma jääda, siis jälgige mind snapis ja Instagramis!
Snapchat: silviavolmar
En Ingles:
I’m not quite sure if I’m gonna write my future blogposts in English... It is just so much more work and effort. And I know that so many people, including my amazing family, would read it only Estonian. But let's try.
So I’m going to Thailand for two months. Jeppp! And I quit my job. And the only thing I have planned right now is to stay in one awesome hostel in Bangkok for few days. And after that?! I have no idea!!!
The idea came to me on 10th of January in the middle of the night when I was half asleep. I was wanting to do something different workwise for some time already and my mind was playing around the thoughts of what to do when I don’t find anything else and interesting to do. And I realised, why the hell shouldn’t I go travelling right now when I have wanted to do it for such a long time?! I don’t have any loans, my own apartment, animals or anything other to take care of. No responsibilities! IT'S PERFECT TIMING!!!! (okay, I have a palmtree in my room which I have managed to keep alive for over two years already and I also have to pay my cell phone service like 20 euros a month to keep my mobile insurance, but whatever...)
I understand it’s quite difficult when you want to go travelling for a longer period of time but have found quite a good job what you just don’t want to quit. But to use your annual vacation all at once and then work 1 year in a row without any vacations? Does not seem very exciting to me. I don’t really know if I would’ve come up with that idea when I was in a different situation than I am right now. But I’m very happy that I did.
So when I found out that I didn’t get the job I was hoping for, I got more and more excited! That means I’m going!!! I'M GOING TO THAILAND! I bought the tickets 2 days later, on 12 of January and I'm flying out on 28th of february and coming back 27th of April. And I’m so freaking excited!!! I've never been the one doing something that spontaneous. I have only seen other people quit their jobs and follow their dreams but I never thought I have the courage to do that. I'm so happy!
But you never know what’s gonna happen, If I’m only staying for two months or coming right back. Or maybe finding a future husband, moving who the hell knows where in the world, or not going at all because of some stupid excuses. So let’s see how everything’s gonna go. Very much hoping for an amazing trip, and whenever I come back, to be smarter, happier and more tanned than ever:)
I’m not quite sure if I’m gonna write my future blogposts in English... It is just so much more work and effort. And I know that so many people, including my amazing family, would read it only Estonian. But let's try.
So I’m going to Thailand for two months. Jeppp! And I quit my job. And the only thing I have planned right now is to stay in one awesome hostel in Bangkok for few days. And after that?! I have no idea!!!
The idea came to me on 10th of January in the middle of the night when I was half asleep. I was wanting to do something different workwise for some time already and my mind was playing around the thoughts of what to do when I don’t find anything else and interesting to do. And I realised, why the hell shouldn’t I go travelling right now when I have wanted to do it for such a long time?! I don’t have any loans, my own apartment, animals or anything other to take care of. No responsibilities! IT'S PERFECT TIMING!!!! (okay, I have a palmtree in my room which I have managed to keep alive for over two years already and I also have to pay my cell phone service like 20 euros a month to keep my mobile insurance, but whatever...)
I understand it’s quite difficult when you want to go travelling for a longer period of time but have found quite a good job what you just don’t want to quit. But to use your annual vacation all at once and then work 1 year in a row without any vacations? Does not seem very exciting to me. I don’t really know if I would’ve come up with that idea when I was in a different situation than I am right now. But I’m very happy that I did.
So when I found out that I didn’t get the job I was hoping for, I got more and more excited! That means I’m going!!! I'M GOING TO THAILAND! I bought the tickets 2 days later, on 12 of January and I'm flying out on 28th of february and coming back 27th of April. And I’m so freaking excited!!! I've never been the one doing something that spontaneous. I have only seen other people quit their jobs and follow their dreams but I never thought I have the courage to do that. I'm so happy!
But you never know what’s gonna happen, If I’m only staying for two months or coming right back. Or maybe finding a future husband, moving who the hell knows where in the world, or not going at all because of some stupid excuses. So let’s see how everything’s gonna go. Very much hoping for an amazing trip, and whenever I come back, to be smarter, happier and more tanned than ever:)
If you want to support my travel you can visit my last blogpost where I sell my stuff! I am so thankful for people who have bought something for even few euros, because of that I have saved up already 225 euros to my travel fund!!! Thanks guys! (http://silviavolmar.blogspot.com/2017/01/muun-oma-stuffi.html)
Follow me on Instagram & Snap if you don't wanna miss what I'm gonna be up to in Thailand!
Snapchat: silviavolmar
Tere, minu nimi on Darja, kes elan eelmisel nädalal Tallinnas, ma otsisin kiiret laenu 100 000 eurot, et alustada äritegevust ja maksta oma arveid, mida kandsin ettevõttes Rank Carlos Loan Company Ühendkuningriigis. eelmisel nädalal otsisin ikka veel laenu, kuid ühel päeval nägin Eliise internetis postitamist, kuidas ta oma laenu raha maksis, ja ma järgisin linki e-posti aadressi all {mrslaurasmithloanfirm@gmail.com}, nii et ma taotlen laenu 100 000 euro, kuid enne kui ma rakendasin, kartsin ma, et ma ei hakka jälle jälitama, nii et ma panin kogu oma lootuse Jumalale ja Laura Smithile, nii et ma taotlesin seda kohe, kui ma taotlen laenu 1 tunni jooksul minu pangakontol Eestis, nii et ma tahan seda kasutada see väike võimalus öelda igaühele siin Eestis, et mitte taotleda laenu, mis ei ole tagatud, ja minu teadmiseks, et on palju laenuandjaid, kes ei ole tegelikult, kuid antud juhul proua Laura Smithi usaldan teda, et ta on rahul on tõesti ja tema laen on tagatud nii emai Ma tema täna tema kontaktiaadressi all (mrslaurasmithloanfirm@gmail.com) ja ma Darja ka siin, et kuulda teie enda tunnistust nagu mina, sest ma ei saa seda suurt lugu ainult oma südames hoida, mistõttu jagasin igaühe jaoks head asjad, mida proua Laura Smith mind ja mu perekond on aidanud, hoiavad ühendust proua Laura Smithiga ja raha laekuma ilma tänava ja pettumusteta, oodates kuulda teie suurt tunnistust ja täna on mu elu muutunud loo asemel Gloryks ja Jumal õnnistagu sind ja oma perele, järgides meie riigi head maad Eestit ja Jumal õnnistagu ka Laura Smithit ja tema perekonda.
VastaKustutaDarja